Kuidas töötajates tõsta teadlikkust IT turvalisuse osas?

IT süsteemi turvalisus

Digifi blogis oleme tihti rääkinud IT turvalisuse teemadel. Aasta-aastalt on inimesed muutunud ettevaatlikumaks ja teadlikumaks kübermaailmas paiknevate ohtude kohta. Ühtlasi on ettevõtetes hakatud üha rohkem IT turvalisust juurutama, et hoida ära töötajate teadmatusest tulenevaid küberohte, mis võiksid ettevõtte äriprotsesse negatiivselt mõjutada. Loe edasi…

Millist viirusetõrjet kasutada?

Kui ettevõtte või organisatsiooni küberturvalisuse teemadel tulevad arutellu viirusetõrjeprogrammid, siis on häälekaid arvamusi koosolekul palju kuulda. Kuid milline neist paljudest viirusetõrjetest tänasel päeval kõige efektiivsem, taskukohasem ja võimalusterohkeim on?

Bitdefender viirusetõrje

Bitdefender 2018 on parima kaitsega just pahavarade ja krüptoviiruste vastu. Bitdefender kasutab oma tegevuses failide skännerimise mootorit, mis otsib rikkeid arvuti failides, mis viitavad potentsiaalsele rünnakule. Kõik kahtlased tegevused laetakse üles ettevõtte pilvekeskusesse, kus neid analüüsitakse ja leitakse kiired lahendused nende ohtude kõrvaldamiseks. Loe edasi…

Selle nädala 3 tähtsaimat digiuudist!

Digifi Eesti valis välja 3 uudist, mis suuremal või vähemal määral tähelepanu vajavad.

  1. Nokia uus nutitelefon Nokia 6 jõudis Eesti turule. 5,5-tollise ekraaniga telefonil on 32GB sisemälu ja micro-SD mälukaardi võimekus. Telefonil on ka 16-megapiksline tagakaamera. Telefonis on kasutatud Snapdragon 430 protsessorit. Telefon on hetkel Eesti turul müügil Elisa veebipoes 249€ eest (https://pood.elisa.ee/seadmed/eraklient/nutitelefonid/nokia/6-dual-sim)
    Allikas: Geenius.ee uudisteportaal (https://geenius.ee/uudis/nokia-uus-nutitelefon-joudis-eestis-muugile/)
  2. Lõppes iPod’ide ajastu! Apple otsustas iPod’ide tootmise lõpetada, sest muusikaseadeldiste müük on aasta-aastalt langenud ning alternatiivina kasutatakse muusika kuulamiseks üha enam telefone.
    Allikas: Geenius.ee uudisteportaal (https://geenius.ee/rubriik/apple/ipode-enam-ei-muuda-mida-alternatiivina-osta/)
  3. Ettevaatust internetis tegutsemisel! Firmadelt püütakse raha välja meelitada, saates meilile libaarveid, mille eest tegelikult ettevõttet tasuma ei pea. Lisaks on Eestisse jõudnud viirus, mis levib Facebooki kaudu. Sõbra kontolt saadetakse Facebooki postkasti sõnum, milles nagu oleks tema nimega video. Tegelikult hakkab video avamisel Sinu konto automaatselt samasuguseid kirju edastama Sinu sõpradele. Veebikonstaabel Maarja Punak soovitab selliste videote saamisel sõbralt üle küsida, kas tema saatis selle video just Sulle, et veenduda, ega tegemist just viirusega poleks.
    Allikas: Veebikonstaabel Maarja Punak FB profiil (https://www.facebook.com/veebikonstaabel.maarja/posts/1393991740697204)

Sellised teemad valis sel nädalal Digifi Eesti välja. Kas meil jäi mingi uudis kahe silma vahele? Anna meile sellest kommentaariumis märku.

www.digifi.ee

Kuidas hoolitseda enda küberhügieeni eest?

Internet on ääretult kasulik asi. Ilma selleta ei kujutaks me tänapäeval oma elusid ette. Kuid, siin maailmas ei ole kunagi head ilma halvata. Kui me internetti kasutame, siis tuleb meil vastutada ka enda tegude eest. Kui enda hoolimatusest satume küberrünnaku alla, siis ei ole meil mitte kedagi muud süüdistada, kui iseend. Täna heidame pilgu peale tegevustele, mis aitavad Sul hõlpsasti küberhügieeni kõrgel hoida. Nagu ka president Kersti Kaljulaid öelnud on, siis küberhügieen on sama tähtis, kui käte pesemine pärast vannitoas käimist. Loe edasi…

Virtuaalne õngitsemine: mis see on ja kuidas selle ohvriks mitte langeda?

Kas Sinu postkasti on tulnud mõni selline kiri, kus tundmatu e-postiaadress saadab sulle inglise või vigases eesti keeles kirja, millele on juure lisatud kahtlane manus? Kuigi saatja julgustab seda manust avama, ei tasuks seda teha. On kaks võimalust – kas saatja soovib nakatada Sinu arvutit krüptoviirusega või on tegemist lihtlabase õngitsejaga, kes soovib Sinult raha või isikuandmeid kätte saada. Kuna krüptoviiruste teemat oleme juba eelnevalt selles ja selles postituses kajastanud, siis räägime täna õngitsemisest.

Põhjus, miks otsustasin täna seda blogipostitust kirjutada, seisneb selles, et mõned nädalad tagasi sain ma taaskord õngitsejalt kirja. Loe edasi…

Kuidas saab WannaCry pahavarasse nakatunud faile dekrüpteerida?

Eelmises blogipostituses rääkisime, et WannaCry pahavara on teinud palju kurja üle terve maailma. Küberrünnakust on möödas rohkem kui nädal aega, kuid Eesti on jäänud siiani puutumatuks (informatsiooni pahavarasse nakatanute kohta ei ole). See võib olla tingitud asjaolust, et kuna eestlased on IT rahvas ning kasutatakse ohtralt e-teenuseid, siis tihtipeale sunnitakse meile operatsioonisüsteemi- või brauseriuuendusi vägisi peale. Enne makse makstud või kontojääki vaadata ei saa, kui uuendused tehtud ei ole.

Juhul, kui peaksid sattuma WannaCry rünnaku alla, siis tea, et oma andmeid on võimalik veel kätte saada. Nimelt saab Windows XP ja Windows 7 opsüsteemides failid taastada ehk pahavara poolt krüpteeritud failid dekrüpteerida. Selleks loodi tarkvara, mis aitab arvuti vahemälust krüpteerimiseks kasutatud infot kätte saada. Loe edasi…

WannaCry pahavara teeb paksu pahandust!

12.mail 2017 nakatas WannaCryptor (tuntud ka kui WannaCry) pahavara tuhandeid arvuteid üle terve maailma. 24 tunniga oli pahavara nakatanud üle 185 000 arvuti, rohkem kui 100 riigis. See on küberajaloo üks kõige kiiremini eskaleerunud pahavara. Tänaseks päevaks on nakatanud ligi 290 000 arvutit.
HUVITAV! Vaata reaalajas jälgitavat graafikut nakatanud arvutitest asukohapõhiselt: https://intel.malwaretech.com/pewpew.html Loe edasi…

3 elementaarset soovitust, kuidas end küberrünnakute eest kaitsta!

Küberrünnakute arv kasvab aasta-aastalt. Üha rohkem kuuleb lugusid ettevõtetest, kelle failid on krüptoviiruse tagajärjel kättesaamatuks muutunud ning nende eest tuleb tasuda hinge hinda. Kuigi antud juhtumid on väga kõrge riskitasemega ja koheselt märgatavad, tekitavad õudu just need pahavarad, mis salaja arvutisüsteemides ringi luusivad, tegutsedes vaid siis, kui selleks õige hetk saabub või vastav käsklus antakse.

Andmed on interneti kasutamise valuuta. Kui teie ettevõtte andmed kaduma lähevad, kaotate suurema osa oma ettevõttest. Füüsilise isikuna ei sooviks meist keegi, et meie laste pildid või luulelooming kaugetesse internetiavarustesse kondama läheks. Suurima rünnaku all on sellisel juhul siiski tähtsad tegelased, keda saab andmete avaldamise protsessis mõjutada.

Loe edasi…

Mida Sinu veebibrauser Sinust teab?!?

Internet võib tunduda privaatne koht, kus oma asju vaikselt ajada. Kuid tegelikult jätavad kõik meie tegevused internetis jälje. Ei ole saladus, et valitsused koguvad kõikide internetikasutajate kohta privaatseid andmeid. Kuigi mõte sellest, et meie kohta kogutakse internetti kasutades andmeid, tundub vastuoluline ja kohati ka hirmutav, siis vaatamata sellele kasutame me internetti edasi.

Internet ja tehnoloogia muudavad meie igapäeva elu paremaks. Me saame töötada efektiivsemalt, tõsta oma elukvaliteeti või teha asju, mida varasemad põlvkonnad kunagi varem teha ei saanud – kõike seda tänu tehnoloogiale! Kuid mis hinda meie, kui tavakasutajad selle mugavuse ja parema elukvaliteedi eest maksame? Kas see ei piirdu ainult toote/teenuse hinnaga?

Loe edasi…

Krüptoviirus: kuidas nakatutakse krüptoviirusesse?

Ärkad hommikul üles ja lähed tööle. Teed rahulikult tööd oma arvutis. Tundub, et tegemist on tavalise tööpäevaga. Päeva lõpuks tunned Sa end hästi, sest kõik kliendid on Sinu tehtud tööga rahul. Enne kontorist lahkumist kontrollid e-posti ning avastad, et Sulle on saadetud kiri, mille nimeks on „INVOICE“. Avad kirja, teadmata, kes selle Sulle saatis, kuid Sa märkad, et sellele on lisatud manus.

Mõtled, et võib-olla tuli see kiri Teie koostööpartnerilt Soomest. Järgmise klikiga avad manuse. Pärast manuse avamist küsib fail veel lisaõigusi. Annad selleks loa, sest kõik tundub olevat okei. Ilmselt on mõni koostööpartner Sulle arve saatnud. Kui arve lõpuks avaneb, ei ole failis mingit sisu. Mõtled, et ju siis saadeti vale manus, sulged faili ning kiirustad koju. Loe edasi…